Jäta korstnapühkimine professionaalidele
Võta ühendust juba täna!
Kütteseadmeid tuleb regulaarselt puhastada!
Puiduküttega majas, kus püsivalt elatakse ja küttekoldeid aastaringselt kasutatakse, tuleb kütteseadmeid ja lõõre puhastada kaks korda aastas. Hooajaliselt kasutatavate kütteseadmete puhul piisab puhastamisest kord aastas.
Kirjuta ja me vastame 24h jooksul!
Me oleme:
Kindlasti tuleb hooldada ja pühkida kõiki küttesüsteemi osi: kütteseade, ühenduslõõr ja korsten. Ehkki majaomanik võib korsten puhastada ka ise, on nii ohutusele kui kvaliteedile mõeldes targem jätta see töö professionaalidele.
Lisaks küttesüsteemide puhastamisele saab korstnapühkija käest alati ka hüva nõu, kuidas pliite ja ahjusid paremini hooldada.
Ka juhul, kui hooldate kütteseadmeid ise, peab kutseline korstnapühkija need iga viie aasta tagant üle vaatama ja puhastama. Kortermajade ja ridaelamute küttesüsteemid peab kutseline korstnapühkija puhastama kord aastas.
Millal korstnapühkija kutsuda?
Tavapäraselt meenub korstnapühkimise vajadus sügisel, kui toad rõsked ja pliit või ahi üle pika aja esimesel tuletegemisel suitsu sisse kipuvad ajama. Korstnapühkijad ise soovitavad aga küttesüsteemi puhastamisele mõelda hoopis kevadel, vahetult pärast küttehooaja lõppu. Kevadisel puhastusel on mitu eelist: järjekorrad korstnapühkija tellimiseks on lühemad, korstnas olevad tahm ja pigi vähem paakunud ja lihtsamini puhastatavad ning kui peaks selguma, et küttesüsteem vajab remonti või väljavahetamist, jääb teil suvel piisavalt aega sellega tegeleda.
Kindlasti kutsuge korstnapühkija, kui kolite uude majja, mille küttekolletega te tuttav ei ole. Ideaalne oleks lasta küttesüsteem kutselisel korstnapühkijal üle vaadata juba enne esimest kütmist.
Kuidas korstnapühkija tulekuks valmistuda?
- Enne korstnapühkija tulekut kindlustage, et tal on vaba ligipääs kõigile küttesüsteemi osadele. Hoolitsege selle eest, et oleksid olemas vahendid katusele minekuks, kuna korstnapühkijal ei tarvitse olla kõigile majadele ja katustele sobilikku redelit.
- Samuti pange valmis nõu, kuhu korstnapühkija saaks lõõridest välja võetud tahma panna.
- Sageli soovitavad korstnapühkijad mõnda aega enne meistri tulekut pliiti või ahju kütta – soojenenud süsteemi on parem puhastada.
- Sel ajal, kui katusel korstent pühitakse, peavad kõik siibrid, luugid, tuulutusavad ja ventilatsioonirestid majas olema suletud.
Kuidas teha kindlaks, et korstnapühkija tunneb oma tööd?
Korstnapühkija tellimisel on oluline veenduda, et tal oleks olemas kutsetunnistus. Kehtiv kutsetunnistus kinnitab meistri oskusi ning annab teile tagatise, et töö on professionaalne. Kutseline korstnapühkija puhastab alati kogu küttesüsteemi.
Pärast korstna puhastamist väljastab korstnapühkija teile tehtud tööde kohta akti. Akt tuleb alles hoida, sest see annab teile kinnituse oma maja küttesüsteemi tehnilisest korrasolekust ning (tule)õnnetuse korral saate selle abil kindlustusettevõttele tõendada, et küttesüsteemid olid nõuetekohaselt hooldatud.
Kodu olgu tuleohutu!
Kõiki kütteseadmeid tuleb regulaarselt hooldada, parandada ja puhastada. Töötavat kütteseadet ei tohi kunagi jätta järelevalveta! Kütteseadmete läheduses ei tohi hoida kergestisüttivaid esemeid, ka tulehakatuseks kasutatavad ajalehed peavad olema ohutus kauguses. Ahju, pliidi ja kamina ukse ees peab olema kergesti puhastatav tulekindel materjal. Igas majapidamises peab olema töökorras ja nõuetekohaselt paigutatud suitsuandur, suuremates elamistes ka mitu. Pliiti või ahju tuleb kütta mõõdutundega – ülekütmine võib põhjustada tulekahju.
Küttesüsteemist alguse saanud tulekahjud on ühed enam levinud ja lähemalt saab neist lugeda Päästeameti kodulehelt.
Kuidas ja millega kütta?
Tahm tekib kütuse mittetäielikul põlemisel. Seega peab siiber olema kogu kütmise ajal täielikult avatud ja seda ei tohi sulgeda enne, kui sinised leegid on süte pealt kadunud – vastasel juhul riskite vingugaasi sattumisega tuppa.
Kütmiseks tuleb kasutada kuiva küttematerjali. Puudega kütmisel on tark tegu tuua mõne päeva küttevaru tuppa ette kuivama.
Ahju ja pliiti köetakse ainult selleks otstarbeks mõeldud puidu vm kütusega! Plastik, olmejäätmed, immutatud ja värvitud puit, mööbliplaadid, ehitusjäätmed ja muu taoline kuuluvad prügisse, mitte pliidi alla.